Tarkvaraarenduse elutsükkel on protsess mille käigus tehakse mingisugune tarkvaratoode
Saab ka muuta juba olemasolevat tarkvaratooet.
Tarkvaratoode on midagi, mis saavutatakse tarkvaraarenduse elutsükkli käigus selle tulemina
ning mida klient või lõppkasutaja saab kasutada soovitud eesmärgi saavutamiseks või probleemi lahendamiseks.
Tarkvaratoode võib olla kas installeeritav programm, serveritarkvara, draiver, või ükskõik mis muu
rakendus mis kasutaja jaoks midagi ära teeb.
Elutsükkli eeskmärk on tagada, et valmistatakse kvaliteetne toode, mis vastab kliendi nõuetele, ning
kasutaja vajadustele ja mõlemi ootustele. Olgu need ootused siis funktsionaalsed või mittefunktsionaalsed.
Ideaalis on eesmärk tagada ka seda, et toode valmiks õigeaegelt, jääb eelarve piiridesse, töötab kasutaja
jaoks efektiivselt, on võimeline integreeruma kasutaja IT-taristuga ja ei ole kulukas hooldada ning mida
saab vajadusel ka täiendada.
Tarkvaraarenduse elutsüklid on oma sisemuselt jaotatud etappideks. Olenevalt mudelist need erinevad
aga üldiselt on igas mudelis olemas need 4 üldist etappi mingil kujul, kui otsene analoog vastavalt mudelile
puudub. On olemas Analüüs, Projekteerimine ja või Kavandamine, Teostus ning Hooldus
Siin toimub tarkvaraprojektile vajalike nõuete selgitamine. Selgitatakse välja mida tahab klient, ning
mis lõppkasutajal vaja on, mida nad sellest ootavad. Selgitatakse välja funktsionaalsed nõuded
(ehk mida päriselt toode tegema peaks) ja mittefunktsionaalsed nõuded (ehk kuidas välja näeb, palju korraga kasutada saab,
millisel riistvara jooksma peab
Näiteks oleks kalorikalkulaatoril sellised nõuded
| funktsionaalsed nõuded | mittefunktsionaalsed nõuded |
|---|---|
| program lubab kasutajal arvutada oma päevast tarbimist | kasutajal on lihtne ja mugav programmiaknas navigeerida |
| programm laseb kasutajal valida olemasolevaid tooteid | programm toetab vaegnägijale programmi kasutust |
| kasutaja saab arvutada kaloreid kodus tehtud söögi kohta. | programm ei hõiva ebaloogiliselt palju kasutaja süsteemiressurse |
| programm saadab telefonile märguandeid hoiatuste ja eesmärkide saavutuse kohta | programm ei salvesta kasutaja isiklikku infot serveris |
Siin määratakse ära süsteemi sisemine arhitektuur, osised, liidesed ja muud vajalikud omadused.
Selle töö tulemusena tekib arendatavast tarkvaraprojektist kavand. Selles etapis analüüsitakse
eelnevas etapis paikapandud nõudeid ja kirjeldatakse selle abil struktuur. Projekti kavand ongi
aluseks kuidas järgmises etapis projekti teostama hakatakse
Mõnikord aga jaotatakse kavandamisetapp kaheks, kus üldine struktuur selgitatakse välja detailidest eraldi
Need jaotatakse siis omakorda eraldi kaheks alametapiks:
Selles etapis, põhinedes eelnevalt paika pandud kavandile, algabki arendustöö, mille käigus reaalselt nüüd
tarkvaratoode valmis saadaksegi. Kuna eelnevalt kirjeldati ka süsteemi pisidetailid, saab siin rakendada kogu
arendusmeeskonda samaaegselt, kus iga liige või iga alamgrupp arendab ühte kirjeldatud detaili. kogu projekt on eri
osade kaudu paralleelselt arenduses. Selle etapi lõpupoole toimub ka testimine, otsitakse vigu, nii koodis kui ka kasutaja
vaatepunktist ja tagastatakse, et valmistav tarkvaratoode on üleüldiselt veavaba ning omab kõrget
käitluskvaliteeti
Pärast lõpetatud teostusetappi antakse toode kliendile ja kasutajale üle, ning kõik mis toimub pärast üleandmist on hooldus.
Hoolduse all saab teostada edasisi parandusi, toote optimeerimist ja monitooringut mille abil
tagatakse et tarkvara toode jätkab tööd tõrgeteta.
Hooldusetapi raames saab klient ka esitada uusi nõudeid, mida projektile juurde arendada.
See aitab tootel püsida konkurentsivõimelisena.
Hooldusel on tähtis et hooldav arendaja või meeskond oskaks lugeda ja aru saada eelnevate arendajate arendaja koodist
See aitab kaasa projekti haldamisel, tulude kokkuhoiule ning lubab teostada hooldust kiiremini ja aitab lihtsamini muuta
Tarkvaraarenduse elutsüklis on kõik eeltoodud etapid mingil kujul olemas